Minu 7 esimest korda

Veider, aga 2017. aastal alustasin esmakordselt aastat sooviga, et see aasta juba läbi saaks. Jah, päriselt. Võtsime oma uue aasta Soomes vastu, kui juba aasta esimesel päeval saatsin oma abikaasa haiglasse, kriitilises staadiumis kopsupõletikuga. Võite arvata, millise hirmuga ma selle aasta vastu võtsin. Aga sellel aastal oli mulle pakkuda ka VÄGA palju muud. Siin postituses on... Continue Reading →

Kuidas taltsutada lasteaialapse vanemat?

(egoistlikult) pean end pigem heaks lapsevanemaks. Ja mitte ainult seepärast, et oskan talle patse punuda, vaid seepärast, et tunnen südamega, et mu laps on õnnelik ja hea: Ma ei tea, kust see oskus olla hea vanem on tulnud, arvestades, et pärinen suguvõsast, kus läheb mitmeid käsi vaja alkohoolikute ja koduvägivallatsejate kokkulugemiseks (sellest juba mõnes teises... Continue Reading →

Kellele valetad?

Mõnusaid jõulupühi! Rahulikku jõuluaega! HA-HA-HA. Juba aastaid olen ma enda ümber vaadanud, aga just eriti jõuluajal torkab üks asi teravalt silma. See, kuidas inimesed üksteisele RAHULIKKU jõulu- ja koosolemisaega soovivad, samal ajal peast ogaraks joostes poodidest kinke otsides, poolele suguvõsale jõuluistumist organiseerimas, kurtmas, et pole piisavalt raha või kahetsemas, et lehmalellepojale ei olegi veel kingitust... Continue Reading →

Mis toimub ühe naise peas!?

Viibisin vahepeal viis päeva Bulgaarias messil, mida võiks tõlgendada kui noortega töötajate teadmiste pada. Kokku oli enam kui 100 osalejat 36st riigist, nii et teadmisi pajas oli ikka tõesti omajagu. Aga mitte otseselt selle messi detailidest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, kuidas ühe naise (jah, minu!) pea pärast seda töötama hakkas. Sa saaksid kõvasti... Continue Reading →

On see asenduskodu või müügilett?

Minu kõhutunne ütles mulle, et varem või hiljem jõuan selle teemani tagasi. Ühel ilusal päeval läksime lapsega Kristiine Keskusesse, kus juhtumisi oli üks noor(em) blond neiu paberi ja pastakaga. Korjas inimeste andmeid, kes on valmis püsiannetusi tegema SOS Lastekülade noortele. Minus tekitas see õõvastust - järsku on saanud heategevus hoopis teise meki. Sellise "tule LHVsse,... Continue Reading →

5 viisi, kuidas palgatöö Sind kõrvetab

Neljapäevase seisuga olen ma taas (vaid) ettevõtja ning ei pea palgatööl käima. Kes varem lugenud mu kirjutisi teab, et esimest korda hakkasin vabatahtlikult töötuks märtsikuus sel aastal. Juulis alustasin taas palgatööga, sest arvasin, et kooli kõrvalt on oluline mingi stabiilsem sissetulek, mida me teame, eraettevõtluses loota ei saa alati. Juba oma katseaja lõpus sain ma... Continue Reading →

Kuidas Sa küll jõuad?

Alles see oli, kui minult küsiti, mis on see küsimus, mida mulle kõige rohkem esitatakse. Vastus tuli üsna kiirelt - vähemalt ülepäeviti saan ma vastata küsimusele "Kuidas Sa küll jõuad?" Mõtlesin, et vastaks sellele kohe siin ära. Kui siis keegi veel küsib, saan talle enda postituse lingi saata. Alustame sellest, et mina ise ei pea... Continue Reading →

Adjöö M4kefit, tere tulemast Marge!

Mitmed teist kindlasti mõtlevad, et mis küll juhtus. Miks ja kuhu kadus M4kefit ning mida see Marge, kes sisse lendas, õigupoolest plaanib? Alustagem sellest, et Marge ongi M4kefit, või siis vastupidi. Igatahes, ütleme nii, et kõik, mida M4kefit oli, on Marge ka, aga mitte vastupidi. Ma olen alati arvanud, et Marges on enamat. Viimastel päevadel... Continue Reading →

hooajatoitlane täies hiilguses

Mina see olen - hooajatoitlane. Kuna ma tarbin väga palju smuutisid ja seda ka minu Instagrami konto jälgijad näevad, siis on järjest enam hakatud küsima, kas olen taimetoitlaseks muutunud. Mitte, et mul oleks midagi taimetoitlaste vastu, kindlasti mitte, aga mitte kunagi ei saa minust taimetoitlast, sest aegajalt on asju, mida ma pean saama süüa (näiteks... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑