2. nädal “uuesti”

Nõndaks. Olen jõudnud enda teise nädalaga ühele poole. Kaalunumber ütles hommikul 71 koma 0.

See on olnud üks marukeeruline nädal, mille jooksul olen pidanud “üle elama” sõbra 30nda juubeli puhul peetud 80ndate stiilipeo, 42 km pikkuse käimismaratoni, 2-päevase komandeeringu, mille jooksul polnud söögitegemine võimalik, mistõttu sõin seda vähest, mis kohalik putka müüs ja KÜLMALT ja kõik halbade-heade uudiste virrvarri. Aga ellu jäin ja täiesti kavas! Kuigi peab ütlema, et ma olen lõpuni tänulik sellele ühele patukorrale.

Loomulikult sättisin eelmise nädala patukorra sõbra sünnale ja no õigesti tegin! Sealne laud oli lookas nagu vanal ajal kombeks ja seda kõige paremate asjade näol. Mis ei olnud planeeritud oli eilne burgeripatukas Dineri restoranis Nõmmel. Oli üks ääretult kehv päev, kuniks tuli kiri, et olen ülikooli ametlikult vastu võetud ja nad ootavad mind kinnitama, kas tulen. Kinnitasin ära, tühistasin kõik enda (niigi natukene luhta läinud) plaanid ja läksime perega Dinerisse tähistama. Sügisel kohtume tihedamini, mu armas Tartu linn! Kõik tartlased-fitlappijad ja trennihundid, ma tutvuks teiega hea meelega isiklikult 😉

Aga täna oli mul hoopis üks kiire, aga väga konkreetne mõttekäik selle 71 kg kohta, mis kõlas mu peas umbes nii:

  • 2011. aastal mehega tutvudes kaalusin 72 kg.
  • Aasta hiljem kaalusin 82 kg.
  • Läksin trenni (ja tegin seda tatrasöömise toitumiskava, millest ma enda blogis ikka aegajalt kirjutasin algul) ja sain tagasi 72 kg peale.
  • Jäin rasedaks ja jõudis kätte (või õigemini kogu kehasse) 90 kg.
  • Pärast rasedust olin kahe kuu möödudes jälle kaalus langemas ja jõudsin 72 kilogrammini.
  • Rinnaga toitmine lõppes ja jaanuaris 2017 olin 77 kg.
  • Viskas üle. Liitusin Fitlapiga. Hakkasin jooksmas käima.
  • Märtsis millalgi oli kaalul ees 71.1 kg.
  • Läksin Itaaliasse tööle nädalaks, sõin pastat ja saia, iga päev. Pitsat ka (noh, see ka ju pmst sai siiski). Koju naastes ei mõistnud üldse enam kava jälgida.
  • Läksin nädalaks puhkusereisile perega. Sõin KÕIKE ja palju. Ja JÄÄTIST ka muidugi. TASUTA ju! (Kui “kõik hinnas” paketti võib nii üldse nimetada)
  • Kuskil siin vahepeal püüdis üks Elroni teenindaja veenda teisi inimesi mulle istet andma. Oli häbi, kirjeldamatult häbi. Naeratasin ja ütlesin, et saan endaga hakkama. Kes kuidas seda lauset mõista tahtis.
  • Tulid jaanid, viskas üle, otsustasin uuesti toitumisele truuks hakata.
  • 26.06 kaalusin 73.3 kg.
  • Täna, 12.07 kaalun 71 kg.

JÄRELDUS: Ma pole MITTE KUNAGI oma mehega koos olles kaalunud nii vähe nagu täna. Juhhei!

Lisaks vaatasin üle kõik oma eesmärgid ja muidu numbrid:

  • Esimesed rõõmuhõisked tulgu siis, kui kaalun 69,7 kg, sest kehamassiindeksi järgi olen siis normaalkaalu tipus, aga ikkagi normaalkaalus!
  • Teised hõisked, kui kaalun 61,5 kg, sest see on normaalkaalu keskpunkt.

Minu normaalkaalu alampiir on 53 kg, kuhu ma otseselt jõudma ei pürgigi – olen VÄGA rahul, kui aasta pärast 60 kg kaalun. 🙂

Toidust ka pisut juttu. Sõin eile sealiha šampinjonikatte ja õunasalatiga – see tõepoolest on NII hea retsept, et väärib proovimist. Mina maitsestasin liha küüslaugupipra ja herbamare soolaga. Nämm!

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: