Kellele valetad?

Mõnusaid jõulupühi! Rahulikku jõuluaega!

HA-HA-HA.

Juba aastaid olen ma enda ümber vaadanud, aga just eriti jõuluajal torkab üks asi teravalt silma. See, kuidas inimesed üksteisele RAHULIKKU jõulu- ja koosolemisaega soovivad, samal ajal peast ogaraks joostes poodidest kinke otsides, poolele suguvõsale jõuluistumist organiseerimas, kurtmas, et pole piisavalt raha või kahetsemas, et lehmalellepojale ei olegi veel kingitust ostetud. Ja nüüd Sa ütled, et mis siis, kui mulle meeldib kingitusi teha? No palju õnne! Aga miks Sa neid jõule siis ootad – kingitusi saab ju muul ajal ka teha.. või?

Siiralt tunnen kaasa neile inimestele, kes kaks kuud enne jõule käivad ringi silmad kinke otsimas. Sest see on traditsioon – kõik teevad kõigile kingitusi. Olgu need kui kasutud tahes, vähemalt on rõõm. Kellel? Kinkijal või saajal? Mina elaks pigem kingituseta kui kasutu kingiga. Tunneks rõõmu lähedaste nägemisest ja sellest, et ma ei pea teesklema rõõmu. Või kui sa alustad enda jõuluhommikut söögitegemisega tervele pesakonnale ja tunned end halvasti, kui õigeks ajaks valmis ei jõua, sest muud asjad vajasid ka Sinu tähelepanu. Mida Su ämm (näiteks!) Sinust küll nüüd arvab, kui laud laitmatult õigeaegselt kaetud ei ole? Või Su sõbranna, kellel kodu on laitmatult korras, mida ta ütleb, kui sassis lastetuba näeb? (oh well, edu Sulle, kui Sa üldse seda kunagi kauemaks kui tunniks korras loodad näha :D) Las nemad olla. See on Sinu püha.

Kui pole põhjust, siis ära tunne end siinkohal puudutatuna, tean ka neid, kellele meeldib kogu sagin ja mürgel. Samas, tean ka neid, kes uue aasta alguses patja nutavad, sest kogu elamisraha kulus kinkidele, ringirändamine väsitas viimsegi närviraku ja perega veedetud aeg osutus hoopis konfliktidejadaks. Päriselt, miks Sa teed seda endale?  Sa soovid rahulikku jõuluaega ja perega olemist, aga lased kolmandatel isikutel selle kõik vastupidiseks muuta.

Minu vend on üks neist õnnelikest, kellel on täna muu hulgas juubel (PALJU ÕNNE, veelkord!). Kui alguses plaanisime perega sinna minna, siis lõpuks hakkas see trall ikkagi pihta – helistati juba mitu nädalat ette, mitu teid tuleb, kas jääte ööseks, mida sööte, mida ei söö, ahi on katki, kuidas küll piparkooke saab JNE. Täiest mõttetu paanika. Ma tahtnuks sinna minna, et oma venda näha. Oleks leppinud vee ja leivaga ka, või üldse mitte millegagi. Ja oligi kõik. Kogu rahu kadus sellest plaanist ära ja teatasin viisakalt, et jätame selle käigu vahele. Minu ainuke sagimine on kogu viimase aja jooksul olnud see ÜKS pakk seal kuuse all:
20171224_090211Olgem ausad, seda saginat oli kohe mitme eest, sest seda pakisisu oli ilmvõimatu kuskilt leida, kuniks Apollo selle poolkogemata enda laost leidis (aitäh!). Toidulaud on kaetud kolmele + koer Desi sai oma maiuse. Tegime eile piparkoogitaigna, et täna küpsetada piparkooke, sest see oli meie suur soov – koostegemiserõõm. Naudin oma kulgemist ja rahulikke pühasid pere seltsis ja soovin, et Sinu pühad oleksid täpselt sellised nagu Sa soovid. Täpselt nii rahulikud või rutakad, kui Sina ise seda tahad. Täpselt nende inimeste seas, keda enda ümber näha tahad ja kellega veedetud aega naudid täiel rinnal. Liigse sagimise ja stressita! Tülide ja vihata.

20171208_140551

Seega, päriselt, siiralt, otse südamest – soovin Sulle mõnusat pühadeaega, et energia pigem tuleks, kui läheks!

Mulle on alati üks mees meeldinud, Sulev on ta nimi. Ja mõni päev rohkem kui aasta tagasi ütles ta, nagu ikka, päris tabavalt. Soovitan kuulata ja kaasa mõelda: https://goo.gl/2k5Dgv

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: