Minu 7 esimest korda

Veider, aga 2017. aastal alustasin esmakordselt aastat sooviga, et see aasta juba läbi saaks. Jah, päriselt. Võtsime oma uue aasta Soomes vastu, kui juba aasta esimesel päeval saatsin oma abikaasa haiglasse, kriitilises staadiumis kopsupõletikuga. Võite arvata, millise hirmuga ma selle aasta vastu võtsin. Aga sellel aastal oli mulle pakkuda ka VÄGA palju muud. Siin postituses on välja toodud kõik see, mis eredamalt meelde jäi ilma, et peaksin mälestustes pingsalt kaevama.

Millal Sina midagi päris esimest korda tegid? Tuleb välja, et 2017. aastal oli mul väga palju esimesi kordi. Üsna palju leiad postitusest ka lingitud sõnu või lauseid, mis Sind minu varasematele teemaga seotud postitustele viivad.

Esiteks. Hakkasin tervisliku(ma)lt toituma. Fitlap.ee on olnud minu suur sõber sel aastal ja ma olen selle eest tänulik. Ja mitte ainult minu elus ei mängi nad suurt rolli, minu pereliikmete lemmikretseptid pärinevad Fitlapi lehelt. Lisaks olen sel aastal teinud rekordi smuutide joomises. Isegi 3-päevase Detox kuuri ära – sellest kogemusest saad lugeda SIIN.

Teiseks. Hakkasin trenni tegema. Näiteks jooksmas käima. Enam nii palju ei käi. Prioriteetide küsimus. Vahepeal käisin isegi personaaltreeneriga trennis. Ühel hetkel tuli elu vahele, sest trenni sõit võttis aega kaks korda enam, kui trennis olemine. Millal MyFitness ikkagi Harjumaal levima hakkab ja Keilasse jõuab?! Nüüd usinad trennitegijad võiksid endale kohaselt öelda “sinu oma valik, millega oma aega sisustad”. Jah, ongi, aga miks on mul tihti tunne, et seda öeldes nad pigem ikkagi panevad pahaks, kui Sa seda tervisliku eluviisiga ei sisusta? Minu prioriteet on mu laps. Trenn tuleb siis, kui teda pole kodus või kui ta ükskord enam ei taha ainult minuga magama minna. Kokkuvõtvalt jätan sellesse aastasse enam kui 6 kilo ja see on parem, kui mitte midagi. Kaal muudkui hüppab üles alla ja eesmärk muutub sama tihedasti. Tänaseks on minu mõttes saada kaal 65 peale, ja siis vaadata, kas on üldse veel rohkem vaja. Olen pannud kirja ka kaalulangetuse 10 põhialust, mis on eelduseks, et asjad sujuks hästi.
Nii. Edasi.
Kolmandaks. Mu väga hea sõber abiellus. Hell, ta sai isegi isaks! Seega on ikka hea aasta olnud küll.
Neljandaks. Käisin patsipunumiskoolitusel. Jumal tänatud! Mu tüdruk ei andestaks mulle praegu, kui ma Elsa patsi ei oskaks teha. Koolituse sain Aili Pussi käe all.

Viiendaks. Panin ameti maha. Just like that. Bürokraatia osakaal kasvas ja noorsootöö osakaal vähenes. See ei ole minu elu, arvasin. Noored jäid mulle alles. Bürokraatiat ei igatse ikka veel.


Kuuendaks. Käisin Itaalias noortegrupi juhina. Sain seal ühe uue ja tänaseks väga kalli sõbra Saksamaalt.

20170409_164540
Seitsmendaks. Muutsin juuksevärvi. (it was about time, though..)


Kaheksandaks. Perega käisime Türgis puhkamas. Emma esimene lend. Ta siiani korrutab, et millal see järgmine ikkagi tuleb.


Üheksandaks. Osalesin elu esimesel (1.) jooksuvõistlusel (ajaga 45 min 25 sek, sain 1300. koha vanuseklassis, 2291. koha üldnimekirjas). Lubasin end selle eest V-Spasse viia. Siiamaani pole jõudnud.. Aga sellest, mida tundsin jooksu eel ja ajal, saab lugeda SIIT.

Kümnendaks. Võtsime KOERA! Desiree. Parim otsus ever. Kuidas mu laps üldse kunagi koerata hakkama sai? Ja miks inimesed räägivad, et korterisse koera võtmine on tema piinamine? Ausalt, see koer siin küll piinatud pole. Aga eks me siis ostame talle maja. Käisin Desireega koertekoolis ka. Vähemalt üks meist läbis selle positiivselt..

Üheteistkümnendaks. Käisin elus esimest (2.) korda LAULUPEOL. (Häbi peaks olema, et alles nüüd, tean!)

Kaheteistkümnendaks. Läbisin 2 x 42km käimismaratoni. Minu esimene (3.) maraton üldse. Kaasasin noored ka ja tirisin nad toast metsa. Kollektiivselt oleme elamuspunktidega 4. kohal aasta kokkuvõttes, muide. Ei jõua uut suve ära oodata, et uuesti minna. Kolmandale ei jõudnud, sest samal hommikul tuli uudis, et ema on haiglas. Värska asemel sõitsin Jõgevale. Kui Sa mõtled, et võiks ka järgmisel aastal osaleda, siis SIIN olen loetlenud üles asju, mis aitavad Sul valmistuda.

Kolmeteistkümnendaks. Olin esimest (4.) korda elus ajakirjas. Mitte, et ma kuulsamaks olen saanud, aga kui küsitakse, siis ma ju ikka vastan. Pere ja Kodu, juuli 2017.

Neljateistkümnendaks. Käisin elus esimest (5.) korda Rootsi kruiisil Emmaga. Ta siiamaani nõuab, et me tagasi läheks, sest laeval oli Lotte ka.. oh well, eks see reis ongi peaaegu odavam kui Lottemaa külastus kogu perega.

20170716_225649
Viieteistkümnendaks. Astusin ülikooli. Mees lubas kinkida roosi iga EAP eest, mis läbitud, kui selle eriala nominaalajaga ehk 2 aastaga lõpetan. Sattusin õppima mitmekümne naisega ühele kursusele. Luban ausalt ja kohe, et nominaalajaga ma seda eriala ei lõpeta. #savinghismoney #andmynerves

DSC_0096
Kuueteistkümnendaks. Astusin poliitikasse ja hakkasin kohalikus elus (veel) rohkem kaasa rääkima. Poliitikud ei meeldi mulle endiselt, aga kuna ma ise nüüd nende seas olen, siis tean, et mitte kõik neist/meist ei ole ühesugused.
Seitsmeteistkümnendaks. Julgesime esimest (6.) korda lapse ööseks hoidjaga jätta.
Kaheksateistkümnendaks. Sõin esimest (7.) (ja viimast) korda kaheksajalga. Nutsin (päriselt) ja sõin.
Üheksateistkümnendaks. Käisin meigikoolitusel. Ma oskan endale nüüd näo joonistada nii, et isegi stressi pole näha. Mind koolitati Pärlisära Stuudios, imelise Kätlin Kuuspalu poolt.
Kahekümnendaks. Käisin Bulgaarias. Panin proovile kõik, mis seni mu elus head oli olnud. Õnneks pidas kõik proovikivile vastu ja hea jäi edasi ka heaks. See, mis peas toimus, oli lihtsalt üks sasipundar.

OMG, seega ainuüksi sel aastal lendasin ma 10 korda lennukiga. Hästi elame.

Ühesõnaga on mul olnud päris palju “esimesi” sel aastal.
Ja nüüd ongi täna. Aasta kõige viimane päev. Möödugu see teil meeleolukalt ja ärge unustage olla tänulik kõige eest, mis teil olemas.

Inked20170422_184334_LI

Ma ei ole üldse hea lubaduste andja. See tähendab, et pean neid hästi, aga andmisega olen ettevaatlik. Seetõttu ma ei tea, mida ma 2018. aastal saavutada tahan, aga loodan, et mu uus aasta saab olema vähemalt sama tegus ja täis ESIMESI nagu see aastanumber oli. Võib-olla võiks olla vähem jama, ussitamist, pisaraid, pingeid, aga ma tean, et head ilma halvata pole. Seega soovin endale lihtsalt veel paremat oskust prioriteete paika seada.

Ja veel soovin, et ei kaoks minu motivatsioon kirjutamisega jätkata, sest olen saanud nii palju tagasisidet lugejatelt, kellele see, mida nad loevad, päriselt meeldib. AITÄH.

2 thoughts on “Minu 7 esimest korda

Add yours

  1. No üks tõeliselt tegus aasta, tõesti! Ja seega väga inspireeriv! Selliseid postitusi on eriti mõnus mõne aasta pärast iseendal ülelugeda.
    See noortega ja lastega töö kõnetab mind ka väga ja üldse siin oli mitmeid asju, mis kõnetas, nii et palun jaa, kirjuta edasi. Ma arvan, et ma nüüd hakkangi siin käima! Aitäh! Inspireerivat ja säravat ja elevust ja ägedaid inimesi täis uut!

    Liked by 1 person

  2. Aitäh, Grete! Mul on hea meel, et leidsid enda tee siia ja Sulle siin meeldis. Olen tänaseks noortega töötanud umbes 14 aastat, seega ma ei imesta, et nad mul sügaval südames on. Soovin, et Sinugi aasta oleks täpselt nii vinge ja hea, kui kujutlusvõime soovida lubab!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: