Rahast raharumala silme läbi

Juba pikemat aega oleme peres olukorras, kus üks meist (ja see pole mina) muudkui jahub investeerimisest ja mina muudkui seisan käed risti sellele vastu, sest no kuulge, ma ei taha oma raha niisama kuskile “kasvama” panna, kui saan elada hästi juba täna. Mulle meeldib hästi elada. Mäletan lapsepõlves järjepidevat palgapäevast poole kuuni elamist ja siis juba tulid kõik võlad ja laenud appi. Siiski kuidagi salakavalalt läbi lillede on mind selle teemaga igast küljest seotud ja tänaseks tunnen, et kurja – olen ikka üleni ämbris. Mõtlesin, et paneks selle enda jaoks kirja. Loo sellest, kuidas mitteüldsehuvitatud täielik võhik leiab end järsku rahamaailmas rumalast järjest targemaks saades.

Algas see umbes JUBA aastal 2015 (ilma naljata!), kui abikaasa mainis esmakordselt investeerimist. Laps oli alles beebi ja ma ei saanud aru, kes hull tahab oma raha ära anda ja seda siis, kui peres on isegi juba laps!? Teema jäi sinnapaika, kui siis pisut hiljem ei kasutanud abikaasa enam sõna “investeerimine” vaid ütles lihtsalt: “kui õige hakkaks kõiki tulusid ja kulusid üles märkima?” No miks mitte, eks, mis vahet sel on! See vajalik Exceli tabel oli vist ammu juba valmis, sest saabus mu Google Drive’i üsna käbedalt. See pidanuks andma ülevaate, kuhu meie raha kulub. Teise asjana viisin oma pensioni Tuleva pensionifondi, teades sellest sama vähe kui kõigest muust siin rahamaailmas. “Mees käskis” võib tolle momendi kohta öelda küll.

Vahepealsesse aega on sattunud tohutul määral Jaak Roosaare nime ja tegemisi. Mu abikaasa on lugenud kõiki tema raamatuid ja muid temaga seonduvaid artikleid. Tulihingeline fänn, ma ütleks (teine eeskuju paistab olevat Kristi Saare, kelle tegemistega mina häbiväärselt vähe kursis olen). Ma siis ise üritasin ka mingi hetk, aga mulle ei meeldi lugeda. Ühe hea mõtte tegin siiski teoks. Panin kirja oma kõik eesmärgid eluks, mis vähegi pähe tulid. Kui juunis kolisime, leidsin selle lehe korraks ka üles ja avastasin, et märkamatult olid nii mõnedki eesmärgid juba täitunud. Eelmisel aastal sai abikaasa isegi pisut aktsiatega mängida, kui rahaga tehingute tegemist võiks mängimiseks nimetada. Ma ei sekkunud, sest see oli n-ö vaba raha ja selle tehingute alla panemine ei seganud mu igapäevaelu. Las mängib, mõtlesin. Tänavu osales ta LHV panga Börsihai aktsiamängus (põhimõtteliselt on tegemist mänguga, kus börsil äritsetakse nn mängurahaga) ja saavutas auväärse 3. koha, saades auhinnaks 1000 eurot, aga mitte enam mängu- vaid pärisraha. Peab ütlema, et mu tähelepanu aktsiate ja börsi suhtes kõrgenes märgatavalt.

Nädal tagasi saabus mu kapi peale Jaak Roosaare raamat “Kuidas saada rahatargaks?” ja abikaasa palus, et kuna mul vaheaeg on, siis ehk loen selle läbi. Tal võttis see kaks tundi, järelikult minul võiks võtta umbes neli (jah, olen maailma halvim lugeja aka keskendumisraskused). Lubasin siis lugeda ja lugesingi. Kuna tegemist on rikkaks saamise õpikuga koolinoortele, siis on see isegi minusuguse võhiku jaoks piisavalt lihtsas keeles. Õpetajad, kes seda postitust lugema sattuvad.. see võiks olla üks kohustuslik kirjandus alates 7. klassist, paludes õpilastel kõik õpikus peituvad ülesanded kaasa ka teha. Muu hulgas on seal ka see eesmärkide kirja panemise osa. Seepeale tahtsin enda omad veelkord üle lugeda, aga see leht on kuskile kadunuks jäänud, loodan, et ehk tuleb ikka välja. Igatahes, lugesin raamatu ära, väga hea raamat on, aitäh, Jaak Roosaare. Pühendus selles on meie lapsele, sest tahaks, et tema saaks rahatargaks pisut (või palju) varem kui tema vanemad.

Processed with VSCO with e5 preset
Pilt: Taavi Tänava (VAJUTA SIIA)

Kui raamat läbi, hakkasin mõtlema, et no nii, neli aastat oleme kõik kulud-tulud kirja pannud. Teame, kuhu raha läheb, aga (vähemalt mina) pole selle teadmisega küll suurt midagi peale hakanud (I told you – võhik!). Ja nüüd, out of nowhere, vaatan seda Exceli hiigelsuurt tabelit ja mõtlen, kui palju tarbetut on kokku ostetud. Õpik soovitab ka mõelda enne ostu, kas ma seda VAJAN või TAHAN. Viimasel juhul jätta ostmata. Kusjuures, seda sama asja on mu abikaasa kõik neli aastat mulle rääkinud. Ta on küll pisut selline “käitu minu sõnade, mitte minu tegude järgi” selles teemas, aga siiski miskipärast jõudis see lause mulle kohale alles läbi raamatu. (vihje abikaasale – järgmine kord kirjuta kohe raamat ja kõik vajalik sinna sisse..) Kõige tipuks rõõmustasin veel fakti üle, et vähemalt jõulude ajal hoiab meie pere kokku (nii rahaliselt kui muidu), sest kinkide tegemine on meie jaoks võõras mure.

Küll aga on ilmselgelt ostetud liiga palju riideid, mis seisavad niisama (sest kannad ikka lemmikuid või on osad liiga väiksed/suured seljas). Liiga palju on käidud toidupoes läbimõtlemata, mida päriselt vaja, et ei peaks pooli asju ära viskama nädala lõpus. Käidud liiga tihti poes, sest ikka juhtub, et kui juba seal oled, siis on juba KÕIKE veel vaja. Selle vastu töötamiseks oleme nüüd seal maal, et planeerime oma toidukorvi vähemalt nädala kaupa ette ja ostame tõesti vaid seda, mis nimekirjas. Üks suur kulu meie peres on ka autokütus. Sõidame üsna tihti ühest Eesti otsast teise, oleme hakanud viimasel ajal isegi sünnipäevakutsetest ära ütlema, sest sõite tuleb tõesti liiga palju juba. Aga ka see igapäevane poes käimine võttis oma osa, sest külapoe valikus olen siiani pisut kaheldaval seisukohal (hädavajaliku küll saab, jah), aga lähimasse suuremasse poodi sõitmiseks kulub edasi-tagasi 25 km. Minu uusaastalubadus on päriselt läbi mõelda iga oma ost, kas seda tõesti vaja on, aga seejuures luban endale siiski ka head enesetunnet (a’la ma ei jäta kõiki kinoskäimisi ja teatreid ära). Kusjuures, kinos käime perega kohalikus kultuurikeskuses 5-eurose perepiletiga. Kui tahaksime “suurde kinno”, siis oleks kulu 10€ kütte eest, 15€ piletite eest + looooooomulikult peab ju ostma juua ja popkorni ka, kui need müügipunktid seal juba on? Noh, lisame siis veel kerge 15 eurot nende eest. Ja kõige tähtsam – film – on täpselt sama hea!

Kui täna arutlen peas selle üle, mis see siis oli, mis mind nii vastu seisma pani kogu säästmisele ja investeerimisele, siis see vist oli arvamus, et mis kasu mul on kui kümned tuhanded kuskil seisavad, aga samas mõlemad tööst ilma jäävad ja pole söögirahagi. Ma kuidagi mitte kordagi ei mõelnud, et seda raha ei pea seal ju pensionini või surmani hoidma. Et kui ikka väga vaja, saad selle ju osaliselt või täielikult ka kasutusse võtta varem. Mina nüüd võtan järgmisena ette riiulil lebava Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpiku” ja loodan uue katsega sellest rohkem aru saada kui mõned aastad tagasi. Juba jaanuaris teen isikliku esimese tehingu, seega ärgem imestagem, kui blogisse ka sellealaseid postitusi rohkem tuleb peale tänase. Samm-sammult rahatargaks!

Võhikuna olen päris palju häid mõtteid saanud (lisaks Jaak Roosaare raamatule) ka #kogumispäeviku Facebooki grupist ja rahajutud.ee lehelt. Muu hulgas avasime kogu perele LHV kasvukonto, mis on nagu digikassa, ainult palju kasulikum. Kusjuures, erinevalt meie kasvukontodest, saab laps oma tulu välja võtta alles siis, kui tal keskkool lõpetatud, et selle raha abil sõita välismaale, õppida mõni kulukam eriala või mis tahes hing tol hetkel ihkab. Salamisi võib ju loota, et tema hing ihkab selle edasist investeerimist.

Ah, et miks see kõik? No näiteks selleks, et saaks ka kunagi reisida siis kui süda ihkab, mitte siis kui piisavalt eurosid kõrvale pandud. Või et laps ei peaks oma kodu ostmisel korjama sente sissemaksuks (või kogu oma maise vara panti andma) ja siis ikkagi kuluka pangalaenu endale kaela saaks. Tööd ma ei jätaks, sest õpetaja olla mulle meeldib, küll aga oleks tore tööl käia, muretsemata iial sellest ilmajäämise pärast 🙂

Kui keegi veel tahab koos minuga nullist raha säästma ja kasvatama hakata, siis anna endast märku, koos on lõbusam!

Kas tegeled raha säästmisega? Kas investeerid oma raha või kasvatad muul moel? Tead mõnda head blogi vms allikat, millega tutvuda võiksin? Sul on mõni isiklik nipp? Anna neist märku postituse kommentaarides, et mina ja lugejad sellest abi saaksime! 

8 comments

  1. Väga tubli! Ma sinuga veits ühes paadis. Ainult, et soov investeerida oli juba ammu aga sammud, mis siiani teinud olen, on nii minimaalsed. Kui keegi kätt pulsil hoiaks, oleks ilmselt lihtsam 🙂

    Liked by 1 person

    • Võib öelda, et mul siis siiani vastupidi olnud – pulsihoidja on olemas, aga soov oli kesine. Nüüd siis sellega ka korras 🤣 Mis Sa senisel teekonnal juba ette oled võtnud? Kas osaled kuskil kogunemistel ka (a’la naisinvestorite klubi vms)?

      Meeldib

      • Mõnedel blogidel hoian silma peal, podcaste kuulan. Veidi olen ühisrahastust katsetanud ja oma venna olen investeerimispisisikusse nakatanud.

        Kogenemistele pole sattunud. Hetkel olen miljoni vabanduse staadiumis sellega – “no kuhu ma väikeste laste kõrvalt lähen!”

        Võiks ju end kokku võtta…

        Liked by 1 person

      • Huviga kuulan Sind, kui Sul on mulle jagada mõnede blogide linke või konkreetsemaid Podcaste, mille heaks kiidad 🙂

        Meeldib

  2. Ma küll pole kõiksugu raamatuid lugenud, kuid siiani tundub, et mõistlikum on nii öelda sukasäärde koguda kui kuskile kontole kasvama panna!

    Hiljem maksad väljavõtmise tasusid jne…

    Aga püüan tuleval aastal tubli olla ja kõrvale pisut panema hakata, sest siiani see pole suurt õnnestunud! 🙈😊

    Liked by 1 person

    • Ilmselt teadjamad oskaks argumenteeritumalt vastata, aga minu teada tarkade valikute puhul võib tootlikkus olla üsna suur, mistõttu ma selle sukasäärde kogumise juurde jääda ei tahtnudki. Kui seisab, siis seisku juba seal, kus kasvab! 🙂 Kõikide teenustasude jms kohta ütlen vaid nii palju, et kuna tõenäoliselt ei võta Sa midagi iga-aastaselt välja (kõigi eelduste kohaselt võiks see ju nii olla), siis ei ole need tasud ka kuigi märkimisväärsed. Aga juba ainuüksi kõrvale panemine on suur samm edasi, kui seni pole seda olnud võimalust teha 😉

      Meeldib

  3. Ma just hiljuti arvutasin, et kui palju laias laastus on läinud maja ehitamiseks ja seda summat vaadates – vabalt võiks päris mitu aastat palmi all vedeleda või siis edukalt investeerida. Korralik puhver ootamatusteks oleks ka olemas. Ja ega oma kinnisvara omamine pole ka miski investeering, see puhas kuluartikkel. Ma ise kogun hetkel ainult digikassasse raha, väga mugav ja märkamatu. Muud plaanid olen ootele pannud, kuniks majaehitus on jõudnud rahuldavasse faasi ja suuremad tööd ning kulutused tehtud. A väga suure huviga jälgin, kuidas teistel läheb.
    Ja veel – väga tore blogi!

    Meeldib

    • Aitäh! Eks selle rahaga ole ka nii, et mida rohkem on, seda rohkem kulub 🤭 Meil osutus see aasta nüüd eriti hulluks säästuaastaks, huviga ootan, mil saaks poolaasta ja aasta kokkuvõtet teha 🤣

      Liked by 1 person

Vasta Marge-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s