(Kooli)kiusamisest läbi minu elu

„Vaata, millised riided tal on!“ „Ta haiseb!“ „Ta on nii loll!“ „Ta on nohik!“ „Mina tema kõrvale ei istu!“ jne. Nii lihtne on kedagi tõrjuda. Palju raskem on tõrjutud olla. Ikka ja jälle satub minu teele inimesi, kes arvavad, et neil on siin maailmas olla rohkem õigust kui teistel nende ümber. Töötan nüüd koolis ja... Continue Reading →

“Peame magamistoa välja kolima..”

Sellise lausega üllatas mind eile abikaasa, kes oli paar viimast tundi tulevases lastetoas tegutsenud ja seintelt tapeeti maha kiskunud. Kui esialgne plaan oli, et teeme vannitoa korda ja siis lapse toa ja siis elutoa ja siis magamistoa ja siis köögi. Siis tänaseks on ainult ÜKS kindel plaan ja see on, et miski ei lähe planeeritult.... Continue Reading →

Aga kui pakiks oma 10 asja ja koliks maale!?

Mõeldud-tehtud ehk lugu sellest, kuidas meie neljaliikmeline (koer sh) just like that maale kolida otsustas. Ja kui ma räägin maale kolimisest, siis mõtlen ma kohta, kus elab vaid mõnisada inimest ja lähima kaubamajani on 60 km, üks külapoeke ja lasteaed on veel alles jäetud ja nagu minusugustele aktivistidele kombeks, siis kavatsen teha kõik endast sõltuva, et seal... Continue Reading →

Minu 7 esimest korda

Veider, aga 2017. aastal alustasin esmakordselt aastat sooviga, et see aasta juba läbi saaks. Jah, päriselt. Võtsime oma uue aasta Soomes vastu, kui juba aasta esimesel päeval saatsin oma abikaasa haiglasse, kriitilises staadiumis kopsupõletikuga. Võite arvata, millise hirmuga ma selle aasta vastu võtsin. Aga sellel aastal oli mulle pakkuda ka VÄGA palju muud. Siin postituses on... Continue Reading →

Kuidas taltsutada lasteaialapse vanemat?

(egoistlikult) pean end pigem heaks lapsevanemaks. Ja mitte ainult seepärast, et oskan talle patse punuda, vaid seepärast, et tunnen südamega, et mu laps on õnnelik ja hea: Ma ei tea, kust see oskus olla hea vanem on tulnud, arvestades, et pärinen suguvõsast, kus läheb mitmeid käsi vaja alkohoolikute ja koduvägivallatsejate kokkulugemiseks (sellest juba mõnes teises... Continue Reading →

Kellele valetad?

Mõnusaid jõulupühi! Rahulikku jõuluaega! HA-HA-HA. Juba aastaid olen ma enda ümber vaadanud, aga just eriti jõuluajal torkab üks asi teravalt silma. See, kuidas inimesed üksteisele RAHULIKKU jõulu- ja koosolemisaega soovivad, samal ajal peast ogaraks joostes poodidest kinke otsides, poolele suguvõsale jõuluistumist organiseerimas, kurtmas, et pole piisavalt raha või kahetsemas, et lehmalellepojale ei olegi veel kingitust... Continue Reading →

Mis toimub ühe naise peas!?

Viibisin vahepeal viis päeva Bulgaarias messil, mida võiks tõlgendada kui noortega töötajate teadmiste pada. Kokku oli enam kui 100 osalejat 36st riigist, nii et teadmisi pajas oli ikka tõesti omajagu. Aga mitte otseselt selle messi detailidest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, kuidas ühe naise (jah, minu!) pea pärast seda töötama hakkas. Sa saaksid kõvasti... Continue Reading →

On see asenduskodu või müügilett?

Minu kõhutunne ütles mulle, et varem või hiljem jõuan selle teemani tagasi. Ühel ilusal päeval läksime lapsega Kristiine Keskusesse, kus juhtumisi oli üks noor(em) blond neiu paberi ja pastakaga. Korjas inimeste andmeid, kes on valmis püsiannetusi tegema SOS Lastekülade noortele. Minus tekitas see õõvastust - järsku on saanud heategevus hoopis teise meki. Sellise "tule LHVsse,... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑